sofia: Ühest päevast välismaal.

Käisin Ukrainas

6.02-12.02 võistluste ja koolituste eesmrägil. Aadressil Regeneratornaja 4, majakeses toimus The Realm. See on tänavatantsjate üritus, kuhu tulevad kokku tantsijad
(Krump - Kingdom, radcially, uplifted, mighty, praise). Eestist olime kohal seitsmekeisti, JJ-Street tantsijad, ja 2 inimeset teisest stuudiost. Mõtlesin, et võiks teiega jagada enda ühe päeva kogemust.
Ületasime Dnipri jõe poole tunni jooksul, 4. päeval ( 10.09 ) läksime avastama kekslinna. Olime silla peal juba, kui Annabel tahtis, et me temast pilti teeks ja siis avastas Karl, et fotokaamera mälukaart jäi Reijo arvutisse. Nii siis läksime mööda seda silda aga edasi ja jõudsime kuskile teisele poole jõge, silla alla. Tee peale jäi putka, kust küsisime, et kuidas saada kesklinna.

Jõudsime kohaliku poodi, seal oli tuntud pood Jysk, kohvimasinad, kellapoenurgake. Teisel korrusel oli relvapood ja mingi pood,kus olid võltsid asjad, riided jne.
Me tahtsime kutsuda taksot ning otsustasime osta kõnekaarti. Suundusime sinna kohta, kus neid müüdi ning meil läks 25 grivni, 10 grivni oli pealelaadimis raha, et saaks alustada kõnet. Sim kaart läks siis minu telefoni. See järel hakkasime taksonumbreid läbi helistama ning ootasime iga 10-15 min tagant. Kuid meile tulid sõnumid, et takso ( mikrobussid) ei saa tulla. Lõpuks olime seal 1 pool tundi olnud ning väljas läks pimedamaks, kui saabuski kauaoodatud takso.

Taksojuht oli sõbralik ning me mahtusime viiekesi 4-kohalisse taksosse. Sõitsime siis mööda linna ning taksojuht tutvustas erinevaid paiku kuhu oleks võinud minna. Näiteks nägime ilusat silda, mis vahetas värve ning lisaks sellele kaunist õhtust vaadet linnale. Taksojuht jutustas ka seda, millisel positsioonil on Ukrainas inimesed: '' See, mis seal toimub, on täielik tsirkus. '' Saime teada väidetavalt 16 oblastit on Ukrainas vastu, sest liitutakse euroopaga. Mees sõidutas meid Maidan tänavale. Sisse sõites seisis ees miilits ning sildid, kuhu olid kirjutatud protestivad laused, millest möödusime. Parikisime auto ära ja meile tõotati, et väljaminnes tänavale on ohutu.

Vaatasime ja tegime pilti. Kui istusime taksosse, viis meid juht Katedraal Sofia juurde. Kõndisime ringi ja imestasime, et käisime ära barrikadide juures. Kõigil oli imelik tunne ning saime aru, et meedia on selle asjaga ilmselgelt üle pingutanud. Avastasime tee peal oleva Baobab kohvikut. Meile toodi menüü ja võtsime 3- Mina, Karl ja Lõmaš - proovimiseks speacial kohvit, mis maksis 28 grivni. Reijo otsustas proovida midagi muud. Hiljem tuli Lõmašile mõtte, et ta tahaks veel proovida ning võttis kanget Gruusia kohvi - serveeriti nii, et seal oli vesi, minitassis kohv, ja kuiv jää. Olime lihtsalt kõik väga erutunud. See koht näis väga hubane, seintel olid kaunistuseks sendid ( panin ka enda 0.10 grivni seinale) vanamoeline, puidust kohake.

Järgmiseks suundusime mööda tänavat alla uuesti Maidan'ile. Nägime suurt ekraani, kus lobises mees ukraina keeles ja keset tänavat telke. Küsisime kohalike käest, kuidas saada Metropolisesse (taksojuht rääkis, et seal on igasuguseid suveniire jne). Nii siis nad joonistasid meile kaardi, kus oli kujutatud Maidan tänav, Bila (maja, milleni pidime jõudma ) ja meie asukoht. Kui kõndisime sihtmärgi poole, siis tee peale jäi Nike pood, mis oli minu imestuseks avatud ning külastasime seda. Hakkasime välja minema ja nägime mööda minevaid kaitseväelasi.

Jõudsime umbes 10 min pärast metropolisesse, mis asus maa-all, kus oli tõesti palju erinevaid poode: söögikohti, riiete poode ja mänguautomaate ja keset kõnniteed oli ka purskkaev. Tegime ringi peale ja ma ostsin ära endale magnetid, mida kaua aega ei leidnud. Tegime traditsioonilise kõne taksofirmasse ja enne auto tulekut mägisime veel 1 grivna eest mänguautomaadis: sain üles tõmmata kangi ja vaadata, mitu miili ma läbisin. Automaadis oli võimalik võita erinevaid asju i-podidest kuni võtmehoidjateni välja. Päeva lõpuks jõudsime tagasi meie Novus Gipermarketi juurde ja suundusime üüritud korterisse.

PILTE:

Sofia katedraal